CEPR on loonud uue majanduspoliitika portaali VoxEU.org. Lehel ja CEPRi pressiteates on kirjas, et Voxi eesmärgiks on arendada uuringutel põhinevat majanduspoliitilist analüüsi ja et portaal on suunatud majandusinimestele nii valitsusametites, rahvusvahelistes organisatsioonides, ülikoolides kui ka erasektoris ning ka majandusajakirjanikele. Omalt poolt lisame, et Voxis osalevate teadlaste nimekiri on tõesti muljetavaldav ja seda lehte võiks soovitada regulaarselt lugeda ka majandusteaduskonna üliõpilastel.
Muuseas, portaal ootab teadustööl põhinevaid majanduspoliitilise rakendusega kaastöid, mis kirjelduse kohaselt peaks olema kirjutatud kõrgemal analüütilisel tasemel kui ajaleheartikkel aga palju lihtsamalt kui teadusartikkel.
Portaali tutvustuseks tsiteerime LSE professori ja CEPRi presidendi Richard Portesi ühte vana kolumni, sellisel majanduspoliitilisel teemal, mis meile kõige lähemal, nimelt konkurents Euroopa kõrghariduses.
Nevertheless, European presence in the top economics journals has not yet expanded noticeably. The key obstacle to progress is the inadequate competition in European academic life.
…
Europe has no economics departments in the international top 10, perhaps even top 15, but it does have two business schools (London Business School and Insead) that compete with the best in the US. The reason is simple: the business schools are essentially in the private sector and independent of the state systems. They do not have the wealth of their American counterparts, but they do pay market-determined salaries, and they know they must compete in order to survive. Their recruitment is completely international, in coverage and in standards, both for faculty and for students. Richard Portes © voxEU.org
Vähemalt igal kevadel-suvel muutuvad riigieksamid paljude jaoks oluliseks teemaks. Meie huvi äratas seekord aga üks eksamitulemusi kirjeldav pilt, nimelt 2006. a matemaatikaeksami tulemuste histogramm, kus 20 punkti juures on suur hüpe. Tegemist on piiriga, kust alates on otsustatud tunnistada lõpetaja keskhariduse vääriliseks. Kuhu alampiir tõmmata, on muidugi spetsialistide otsustada, aga igal juhul tundub, et alampiiri kehtestamine mitte ainult ei sundinud keskkoolilõpetaid rohkem pingutama, vaid mõjutas ka otseselt eksamitulemusi.
Allikas: Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus
Miks see hüpe 20 punkti juures ikkagi tekib? Esimene võimalik hüpotees on see, et õpilased, kelle eesmärgiks on saada ainult minimaalne tarvilik tulemus, oskavad hästi ennustada oma punkte — lahendavad 20 punkti eest ülesandeid ära ja lähevad rahulikult koju. See aga tähendab, et kui eksamiga soovitakse välja selgitada inimeste tegelikud teadmised, siis tuleks välja mõelda mingi kavalam skeem. Nagu näiteks, et läbisaamise piir selgub alles hiljem (nt 5% kogusooritajatest). Teine hüpotees: õpetajatel hakkab hale ja nad panevad igaks juhuks piiril olevatele õpilastele punkti juurde. Kas siis on piir vale koha peal? Igal juhul, tunduks mõistlik sellise subjektiivsuse vältimiseks kasutada mingit paremat viisi hindamiseks (nt sellist, kus iga ülesannet hindab erinev õpetaja, kes muude osade punkte ei tea).
Wall Street Journal kirjutab uuest värbamismeetodist. Nimelt on ettevõtted hakanud tööintervjuusid läbi viima virtuaalkeskkonnas Second Life. Seda uut töötajate leidmise moodust on teiste hulgas proovinud näiteks Microsoft, Hewlett-Packard ja Verizon (mobiilside operaator), aga firmade nimekiri pole piiratud ainult tehnoloogiaettevõtete ega noorte IT-inimestega, vaid sisaldab ka näiteks ärikonsultatsioonifirmasid, mis värbavad endale teaduskraadiga töötajaid.
The phenomenon of recruitment on Second Life began with smaller, more-progressive companies that already used the site to market their products. These companies occasionally recruited Second Life users who visited their buildings. Now, other employers — even in stodgier industries — are inviting prospective hires who have never used Second Life to show up in the virtual world and meet with their avatar recruiters. At the recent Bain event, held in a virtual auditorium, the audience was made up of graduate business students who had received summer internship offers but had yet to accept them.
Foto: Copyright 2007, Linden Research, Inc. All Rights Reserved.
Teeme reklaami uuele ajakirjale Akadeemiake. Nagu ajakirja kodulehel kirjas, on Akadeemiake suunatud kooliõpilastele, pakkudes kohta õpilaste uurimustööde avaldamiseks ja on muuhulgas mõeldud kasvatamaks järelkasvu Akadeemia lugejatele. Hetkel on ajakirjal välja kuulutatud keskkooliõpilaste teadusartiklite konkurss — tähtaeg 30. juuni.
New York Timesi esilehelt ei leia just tihti ülevaadet teadusartiklist. Tänane leht oli erand. Ja mis teemal oli see teadusartikkel? Vastust on üsna lihtne ära arvata — kinnisvarast. Jutt on Northwesterni professorite Igal Hendeli ja Aviv Nevo ning Wisconsin-Madisoni professori Francois Ortalo-Magne tööst (pdf), mis uuris kas Madisonis kinnisvarabüroo abil maja müümine annab kõrgema hinna kui ise müües.
Nende järeldus on, et ei anna. Nii otse müües, kui ka maaklerit kasutades on keskmine müügihind umbes sama, aga maaklerile tuleb maksta kopsakas komisjonitasu. Või siis sõnastades järelduse teisel viisil — kinnisvaramaakleri peamine väärtus pole mitte selles, et ta suudaks maja kõrgema hinnaga maha müüa, vaid ta aitab vaevarikast protsessi lihtsustada ja müüki kiirendada. Sellest tulemusest enda jaoks praktiliste järelduste tegemisel tasub aga olla ettevaatlik, sest tulemus on saadud ühe spetsiifilise linna kohta ja ei pruugi laieneda teistele kohtadele. Seda enam, et Madison on selles suhtes eriline, et tal on üks USA suurimaid maja otsemüügi (otse müüjalt ostjale) veebiportaale.
His co-authors both joined Northwestern as professors of economics about three years ago and sold homes elsewhere before moving to the Evanston, Ill., campus.
Aviv Nevo came from the University of California, Berkeley, and used a real estate agent to sell his house, pocketing a profit from five years of ownership, he said, that may have exceeded his salary for that period as an assistant professor.
Igal Hendel, three years ahead of Mr. Nevo as a graduate student at Harvard and a collaborator on previous research, moved from the University of Wisconsin and sold his home by advertising it on FSBOMadison.com.
“It started by us arguing about who did the right thing,” Mr. Nevo said. “Igal said, ‘I saved a commission.’ I said, yeah, but who knows how much you lost on the price?”
Aeg-ajalt leiab igalt poolt väikeseid ja lihtsaid geniaalseid leiutisi. Meie jaoks on üheks selliseks siinne eksamiplaan. Alljärgneval graafikul on kirjas kõikide Northwesterni ülikooli ainete eksamite ajad ja ruumid.
Graafiku lugemine on iseesest lihtne — nt kui aine loengud toimuvad esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel kell 14–16, siis toimub eksam esmaspäeval 10. detsembril kell 9–11 tavapärases loenguruumis (M=Monday, W=Wednesday, F=Friday). Eks mõnikord mõne eksami aega või kohta ka muudetakse, aga seda juhtub väga harva.
RSS
Viimased kommentaarid