Marit ja Toomas Hinnosaar
Käisime vaatamas muusikali Wicked (Chicago Oriental teatris). Tegemist on Gregory Maguire samanimelisel raamatul põhineva muusikaliga, mis Broadwayl lavastati esmakordselt 2003. aastal. Muusika ja sõnad pärinevad Stephen Schwartzilt. Muuseas, muusikali on võimalik vaadata lisaks Broadwayle ja Chicagole veel Londonis ja Los Angeleses, kus seda mängitakse püsivalt (open-ended).
Loe edasi ... »
Jõudsime lõpuks nii kaugele, et käisime Chicago ühes olulisemas kunstimuuseumis Art Institute of Chicago. Seal on parasjagu (mitme muuseumi koostöös korraldatud) näitus “Cézanne to Picasso: Ambroise Vollard, Patron of the Avant-Garde“. See on pühendatud legendaarsele kunstikaupmehele Henri-Louis-Ambroise Vollardile (1866–1939), kes esindas Pierre Bonnardi, Paul Cézanne’i, Paul Gauguin’i, Vincent van Gogh’i, Pierre-Auguste Renoir’d, Pablo Picassot jt, mängides olulist rolli moodsa kunsti arengus. Iga sellel näitusel välja pandud töö on mingil hetkel käinud läbi Vollardi käest.
Loe edasi ... »
Matemaatikud on masinad, mis teevad kohvist teoreeme (see tuntud ütlus pärineb tõenäoliselt Alfréd Rényilt, aga tihti omistatakse seda Paul Erdősele). Eks sama käib ka majandusteadlaste kohta. Kraadiõppurid võiks siis defineerida kui need, kes teevad shokolaadist ja kohvist ülesannete lahendusi.
Igatahes kraadiõppuri toidupüramiidi kirjeldab suurepäraselt see PhD koomiks. Me oleme ka kõigest väest üritanud kirjeldatud tervislike eluviiside juhendit täita: üritanud vältida päevavalgust, tarbida 10-20 shokolaadi- ja kohvikogust päevas (shokolaadi osas oleme suures osas tuginenud Eestist saadetud Kalevi shokolaadile, vt illustratsiooni), vältinud varjatud kujul puuvilju (st söönud ainult shokolaadi- mitte rosinaküpsiseid).
Loe edasi ... »
Erinevalt New Yorgist (vt pilte siit ja siit) on Chicagos ilus kevad. Olgugi, et tuul on aeg-ajalt külmavõitu, on siin juba mitu nädalat plusskraadid, kõikumas küll üsna suures vahemikus, umbkaudu 2-20°C. Kiirelt toimuvad ilmamuutused on siin üldse üsna tavalised. Igatahes kui selleks, et teada, mida tuleb välja minnes selga panna, piisas Eestis harilikult kalendrisse vaatamisest (”ahhaa, praegu on märts, järelikult…”), siis siin tuleb ikka ilmateadet jälgida.
Loe edasi ... »
Steven E. Landsburg kirjutab oma Everyday economics’i kolumnis ebavõrdsusest vaba aja koguses ja sellest kuidas vaba aja jaotus ajas muutunud on, tuginedes Mark Aguiar’i (FRB Boston) ja Erik Hursti (Chicago ülikool) uurimusele (pdf).
Nimelt, Mark Aguiar ja Erik Hurst leidsid, et kui USAs aastal 1965 oli vaba aeg üsna võrdselt jaotunud (ühe ja sama soo-, vanuse- ja leibkonnatüübiga grupi sees), siis võrreldes 1965. aastaga on praegu USAs keskmiselt inimestel rohkem vaba aega ja sealjuures on vaba aja hulk suurenenud kõige rohkem just madalama haridustasemega (ja madalama sissetulekuga) inimestel. Seega ebavõrsus vabas ajas on käitunud nagu sissetulekute ebavõrdsuse peegelpilt.
Loe edasi ... »
Talvekvartali ökonomeetriakursus käsitles asümptootilist teooriat, õppejõuks oli Joel Horowitz, õpikuks Amemiya Advanced Econometrics. Kursuse eesmärgiks oli õppida tuletama etteantud mudeli korral hinnagu asümptootilisi omadusi ja konstrueerima meid huvitavat hüpoteesi testivaid statistikuid. Kursusel keskenduti eelkõige ekstreemumhinnangutele (sh näiteks suurima tõepära hinnang ja üldistatud momentide meetod).
Loe edasi ... »
Makroökonoomika talvekvartali kursust luges Éva Nagypál. Kursusel ei olnud põhiõpikut, mõned teemad kattusid Ljungqvist-Sargenti õpikuga, aga peamiseks materjaliks olid loenguslaidid ja artiklid. Kursuse esimeses pooles võeti läbi hulk tööturu mudeleid, sealhulgas kulutati umbes kaks nädalat otsimis- ja sobitumismudelitele (kõikvõimalikes vormides: enamasti puudutasid näited tööturgu, ostu-müüki, haridust või abielu; käsitleti statsionaarseid ja mittestatsionaarseid mudeleid; eksogeense ja endogeense otsimispingutusega, eksogeense ja endogeense palgajaotusega jne). Kursuse teine pool käsitles investeeringuid ja tarbimist (investeeringud ebakindluseta ja ebakindlusega ning erinevate kohandumiskuludega; tarbimine likviidsuspiirangutega, ettevaatus-säästmine, püsiva tulu hüpotees).
Loe edasi ... »
Kevad on peaaegu kätte jõudnud. Veel nädala alguses leidis mõnest varjulisest kohast lumehunnikuid, aga siis korraga oli õues 20 kraadi sooja. Koos lume ja talvega sai koolis otsa talvekvartal.
Mida me siis õppisime. Mikroökonoomika talvekvartali teema oli üldine tasakaal, õppejõuks Marciano Siniscalchi, õpik ikka Mas-Colell, Whinston, Green (peatükid 10 ja 15-19). Räägiti tasakaalust, selle eksisteerimisest ja omadustest erinevates situatsioonides, heaoluökonoomikast (Pareto optimaalsus, I ja II heaoluteoreem), mittetäielikust informatsioonist ja mittetäiuslikest turgudest ja ratsionaalsetest ootustest.
Loe edasi ... »
Eelmisel nädalal käisime kuulamas Steven Levitti, keda majandusteadlased teavad kui John Bates Clarki Medali võitjat ja laiem üldsus kui bestselleri Freakonomics autorit (raamatut on USAs müüdud üle 2 miljoni koopia ja see on tõlgitud rohkem kui 30 keelde, muuseas ka soome ja vene, aga mitte veel eesti keelde). Tänu raamatu suurele populaarsusele on Levittist rääkinud enam-vähem kõik meediakanalid ja ta on pannud majandusteaduse vastu huvi tundma paljud, keda see varem ei paelunud. Nii et lühidalt võib öelda, et tegemist on majandusteaduse “rokkstaariga”.
Loe edasi ... »
Täna me nägime kahte umbes 10-aastast last omapäi tänaval kõndimas ja taipasime, et oleme juba päris pikka aega USAs olnud. Nimelt tekkis meil neid lapsi nähes küsimus, et mis nendega juhtunud on ja kas me peaksime politsei kutsuma.
RSS
