Doktoriõppe aine Sissejuhatus ökonomeetriasse on Eestis midagi Greene õpiku tasemel, mujal Euroopas natuke põhjalikum. Siin Northwesterni ülikoolis hakkab meil selles aines aga matemaatikakraadi puudumine tunda andma. Eelmisel aastal kui me Tartu matemaatikateaduskonnas kursuseid kuulasime, siis peale Mõõdu ja Lebesgue’i integraali läbimist soovitati meil võtta veel midagi tõenäosusteooriaga seonduvat. Me arvasime, et ega me ökonomeetriaga nii põhjalikult ikka tegelema hakka, et seda vaja läheks. Aga praegu kuluks need teadmised marjaks ära. Siinne ökonomeetria sissejuhatuse kursus eeldab kogu selle materjaliga vabalt ümber käimist. (Siin jaanuarikuu jooksul tekkinud konspekt on sarnane, Jüri Lemberi Tõenäosusteooria II konspektile 2005. aastast rõhuasetusega peatükkidel 9-15.)
Tsiteerides meie professorit Joel Horowitzi (meie poolt ümbersõnastatuna): “Ainus, mis seob aines käsitletavat majandusega on sihifunktsiooni valik. … See on siin ainuke asi, mis on seotud reaalse maailmaga. Või mistahes muu maailmaga.” Suur rõhk matemaatikal ja statistikal on kaasaegses majandusteaduses standard, sest ilma korrektsete põhjendusteta oleks majandusteadus üks kätega vehkimine.
Postitused sarnastel teemadel: ökonomeetria, kursused, Northwesterni-ülikool.
RSS
0 Responses to “Sissejuhatus ökonomeetriasse”
Leave a Reply