Chicago Sõnumid

Northwesterni üliõpilaslinnakus elades on võimatu mitte märgata Evanstoni kõrged rendihindu. Olgugi, et tegemist on rahuliku äärelinnaga on siinsed korterite hinnad samas suurusjärgus Chicago südalinna omadega ja oluliselt kõrgemad kui teiste sama piirkonna äärelinnade omad (erinevate andmebaaside (1) ja (2) kohaselt keskmine kööktoa üür kuus on $800, ühe magamistoaga korteri oma $1100 ja jagatud dushiruumi ja köögiga tuba ühele inimesele kraadiõppurite ühiselamus maksab $670).

Kõrgeid hindu on üsna lihtne selgitada: siinsamas, jalutamisteekonna kaugusel, asub suur ülikool, mis annab otseselt tööd või haridust umbes kolmandikule siinsetest elanikest. Ülikoolist kaugemale kolimine tooks endaga kaasa ebamugavust ja kulusid. Mõnes teises Chicago äärelinnas käivad inimesed aga enamasti kaugemale tööle, ja seetõttu rendihindade kasvades oleks neil lihtsam teise linnaossa kolida. See on tüüpiline näide Tiebout jalgadega hääletamise mudelist, mis nagu ajalugu räägib olevatki täpselt niimoodi siin sündinud.

Nimelt Daniel Czamanski meenutab:

It turns out that a at a lunch at Northwestern University during the early 60s, the two Charlies and another person whose name Leven did not recall discussed the high property rates in Evanston. The third person at lunch, who was unmarried and had no kids, announced that he is moving a few miles away from campus into Chicago - where tax rates are lower.

In reaction, Charlie Tiebout proceeded to describe his model. At the end of the lunch he announced that he is going to write it up and publish it.

Ja mudel saigi kirja artiklis “A Pure Theory of Local Expenditures“.