Jalad, kvardid, sendid ja jootraha

Üldiselt on välismaalasena USAs üsna mugav elada, kohanemine on meil läinud lihtsamalt kui näiteks Taanis. Mõned asjad on väljastpoolt tulijatele aga üsna harjumatud. Peamiselt selleks, et need enda jaoks välja uurida, paneme mõned siia kirja.


Ühikud

Ameerikas kasutatavad mõõtühikud tuginevad vanadele inglise ühikutele ja ei ole kümnendsüsteemis. Üldiselt (vähemalt ülikoolis) ameeriklased teavad, kuidas ühikuid meetrisüsteemi teisendada, aga kõike mõõdetakse ikka kohalikul skaalal. Enamlevinud ühikud:

  • Pikkus: 1 toll (inch, in) = 2.54 cm, 1 jalg (foot, ft) = 12 in = 30.48 cm, 1 jard (yard, yd) = 3 ft = 91.44 cm, 1 miil (mile, mi) = 5,280 ft = 1.609344 km,
  • Ruumala (vedeliku): 1 vedelikuunts (fluid ounce, fl oz) = 29.573 53 mL, 1 cup (cp, c) = 8 fl oz = 236.588 mL, 1 pint (pt) = 16 fl oz = 473.176 5 mL, 1 kvart (quart, qt) = 2 pt = 946.352 9 mL, 1 gallon (gal) = 4 qt = 3.785 412 L,
  • Kaal: 1 unts (ounce, oz) = 28.349 523 125 g, 1 nael (pound, lb) = 16 oz = 453.592 37 g
  • Temperatuur: Fahrenheiti kraadid, vee külmumistemperatuur on 32°F ja keemistemperatuur 212°F, 20°C = 68°F, 30°C=86°F. Täpne valem F = \frac{9}{5}C   32.

Kui internet käepärast, on muidugi mugavam kasutada mõnda ühikukalkulaatorit, nt Google.

Mündid

Ilmselt teavad kõik, et ameerikas on kasutusel dollarid ja sendid, millest dollarid on enamasti1 paberrahad ja sendid metallrahad. Müntidega on aga segadusseajav see, et nende väärtust on raske kiirelt raha pealt leida ja neil on arvulise väärtuse asemel peal nimed. Enamlevinud mündid on2:

  • Penny (ametliku nimega Cent) ehk ühesendine on üsna väike ja vaskne, peale on kirjutatud “One Cent”.
    Pilt: Penny

  • Nickel
  • ehk viiesendine on pennist suurem ja niklivärvi. Paraku on sama värvi aga ka kõik teised mündid peale viiesendise. Peale on kirjutatud (väga väikeselt) “Five Cents”.
    Pilt: Nickel

  • Dime
  • ehk kümnesendine on kõige väiksem münt, peale on kirjutatud “One Dime”.
    Pilt: Dime

  • Quarter
  • ehk veeranddollarine on eelnevatest märgatavalt suurem raha, peale on kirjutatud “Quarter Dollar”.
    Pilt: Quarter

Jootraha ehk tip

Jootrahasse ei saa USAs samamoodi suhtuda nagu üldiselt Eestis ja mujal Euroopas (et ilusas restoranis ja hea teeninduse korral). Siin on see sageli kauba või teenuse juurde kuuluv kohustuslik makse. Segadusse ajab aga see, et mõnel juhul on jootraha kohustuslik ja üsna sarnasel juhul võib olla täiesti kohatu. Näide: ettekandjad maksavad tulumaksu nn “keskmiselt jootrahalt”, mida arvestatakse protsendina söögikoha käibest. Seetõttu jootraha mittejätmine tähendab, et ettekandja jääb ilma olulisest osast töötasust ja lisaks maksab kinni ka osa kliendi arvest! Paar värvikat näidet eestlase kogemusest jootrahaga USAs leiab sellelt lehelt.

Juhtnööre, kus ja kui palju maksta on palju ja erinevaid, aga paistab et mõned tavalisemad on järgmised (pikemalt vt näiteks siit, siit või siit):

  • Kui tegemist on söögikohaga, kus lauas teenindatakse, siis 15% tavaline jootraha, 20% hea teeninduse korral ja 10% halva teeninduse korral.
  • Kojutoimetamine (nt pizza): 10%, aga vähemalt $2.
  • Kohvikud, kiirtoidukohad jms: pole vist kohustuslik, aga hea toon paistab olevat mingid mündid kassa kõrval asuvasse purki poetada.
  • Takso: reeglid sõltuvad piirkonnast, vahemikus 10% kuni 15%, aga vähemalt 2-5 dollarit. Lisaks $1-$2 kui taksojuht abistab kottide/kohvritega.
  • Juuksur jms:10-20%.
  • Teenindaja garderoobis: $1 eseme kohta.

  1. On olemas ka dollarine münt, aga neid pole meile veel kätte sattunud.
  2. On olemas ka pooledollarine münt, aga ka seda ei liigu eriti.
Jaga:
  • Facebook
  • Twitter
  • email
  • Google Buzz
  • Orkut
  • PDF

0 Responses to “Jalad, kvardid, sendid ja jootraha”


  • No Comments

Leave a Reply

*
To prove you're a person (not a spam script), type the security word shown in the picture. Click on the picture to hear an audio file of the word.
Anti-spam image