Ilusaid jõule ja head uut aastat!
Soovivad Marit ja Toomas
Marit ja Toomas Hinnosaar
Soovivad Marit ja Toomas
Sügissemestril luges mikroökonoomika kursust Eddie Dekel. Tema loengud olid kiired ja sisutihedad ja lisaks meeldis talle anda palju koduseid ülesandeid1, nii et aine maht kogunes kokku päris suureks. Aga see oli hea, sest kursus oli huvitav.
Üliõpilaskorporatsioonid USAs (inglise keeles fraternities ja sororities) on mitmel viisil üsna erinevad Eesti omadest ja et USAs on üliõpilaskorporatsioone ka väga erinevat tüüpi, siis on see süsteem siin üsna segadusse ajav. Üritame lühidalt kirjeldada. Kõigepealt korporatsioonide nimedest. Enamik USA üliõpilaskorporatsioone kannab kahest kuni kolmest kreeka tähest koosnevat nime. Nii et kui me kuulsime kreeka linnajaost Evanstonis ja arvasime, et seal on peamiselt kreeklastest asukad, siis nii palju oli meil õigus, et tõepoolest korporatsioonide nimede tõttu kutsutaksegi korporante kreeklasteks ja samal põhjusel nimetatakse korporatsioonide majade ümbrust kreeka linnajaoks. (Analoogiliselt, üleskutse “Go Greek” tähendab, et astu korporatsiooni.)
Doktoriõppe ökonomeetriakursuse esimene osa oli meie jaoks täiesti uus. Kursust luges Charles Manski ja kursus keskendus identifitseerimisprobleemile, selle sõna laiemas tähenduses. Kui tavalistes ökonomeetriaõpikutes vaadatakse identifitseerimist vaid simultaansete võrranditega seoses, siis Manski peab identifitseerimisprobleemi all silmas kõiki probleeme, mis ei lähe ära valimimahu kasvades lõpmatusse (erinevalt statistilistest probleemidest). Muuhulgas on identifitseerimisprobleemiks andmete puudumine, st ka prognoos.
Mõned soovitused majandusteemaliseks meelelahutuseks (sobib ka neile, kes veel ei tea, et neid majandus huvitab).
Me elame Chicago kesklinnast ligi 20 km kaugusel. Kesklinna jõuab bussiga 35-45 minutiga, auto või rongiga tõenäoliselt kiiremini. Seda arvestades tundub imelik, et me polegi veel Chicagost siin kirjutanud. Üritame selle vea kohe parandada.
Jätkates Google’i, neoklassikalise kasvumudeli ja Munchi “Karje” seoste selgitamist, peame rääkima sügisesest makrokursusest. Makroökonoomika esimest kolmandikku luges Larry Christiano.
Küsimus: Mis on ühist Google otsingumootoril ja neoklassikalisel kasvumudelil?
Lühivastus: Edvard Munchi “Karje”.
Pikem selgitus järgneb hiljem.
Üldiselt on välismaalasena USAs üsna mugav elada, kohanemine on meil läinud lihtsamalt kui näiteks Taanis. Mõned asjad on väljastpoolt tulijatele aga üsna harjumatud. Peamiselt selleks, et need enda jaoks välja uurida, paneme mõned siia kirja.
Võrdluses Euroopaga peetakse Ameerika Ühendriike rohelise mõtteviisi vastaseks (USA ei ole siiani ühinenud Kyoto protokolliga). Hiljuti aga loodi USAs toetusgrupp Pigou maksudele, Pigou klubi, mille konkreetne ettepanek on oluliselt tõsta maksu bensiinilt. (USAs praegu on maks keskmiselt umbes 12 USA senti liitri kohta, mis on oluliselt madalam kui Euroopas.)
Majandust mitteõppinutele, Pigou maksuks nimetatakse maksu negatiivse välismõjuga tegevuselt. Näiteks on Pigou maks, maks kütuselt ja keskkonna reostamiselt. Pigou maksud on ka aktsiisimaksud alkoholilt ja sigarettidelt, aga Pigou klubi senised soovitused puudutavad ainult nn rohelisi makse.