Inimkapitali mõju majanduskasvule 

1. Esmaspäeval, 20. märtsil kell 10.15 ruumis B 201 Annika Paabuti magistritöö eelarutelu.
2. Magistritöö teema ”Inimkapitali mõju majanduskasvule”.

Contents

1 IS-LM

IS-LM mudel (5.1)  Hicks, 1937.

• IS kõver (5.4)

• LM kõver (5.7)

• AD kõver: määratud võrranditega (5.4) ja (5.7). Miks nõudluskõver langeb?
• Mis juhtub (IS, LM ja AD kõveratega) kui Euroopa Liit annab Eestile raha?

2 Avatud majandus

Mundell-Fleming (5.2) 

• Mundell (1968) Nobel 1999, Fleming (1962).
• IS-LM mudel avatud majanduses.

Eeldused

• - välismaise kauba hind kodumaise kauba ühikutes, kus ɛ - vahetuskurss (= 15.64), P^* - hinnatase EL-is.
• Eeldame, et kapital on mobiilne ja oodatakse, et vahetuskurss on konstantne.
• i = i^* (5.13).

Ujuv kurss 

• LM (5.14):

• IS (5.15)

• Valitsuse kulutuste kasv ei mõjuta kogutoodangut.
• Rahapakkumise suurendamine suurendab kogutoodangut.

Fikseeritud kurss 

• Vahetuskurss (5.16)

• IS (5.15)

• Valitsuse kulutuste kasv suurendab kogutoodangut.
• Rahapakkumise suurendamine ei mõjuta kogutoodangut.

Ratsionaalsed ootused 

• Olgu ujuv kurss.
• Eeldame ratsionaalseid ootusi.
• Investeerimisotsused ajaperioodil t:
  • 1 Eesti kroonilt kodumaise varana intress perioodil t + Δt on: e^iΔt EEK.
  • 1 Eesti kroonilt välismaise varana intress: Eurot ehk e^i*Δt EEK.
• Katteta intressipariteet (uncovered interest rate parity) (5.19)

3 AS kõver

AS kõver: Keynes’i mudel (5.3 - Case 1)  Miks kogupakkumise kõver ei ole vertikaalne?

Eeldused:

• Nominaalne palk jäik, W = W.
• Tööjõud on ainus tootmistegur, mida lühiperioodil saab muuta.
• Tootmisfunktsioon Y = F(L), F′ > 0, F′′ < 0.
• Täielik konkurent: F′(L) = .

Järeldused:

• P ↑ ↓F′(L) ↓L ↑Y ↑. (Joonis)
• Nõudluse suurenemine suurendab hinda aga ka kogutoodangut.

Mõju tööturule  (Joonis)

• Mittevabatahtlik tööpuudus: hind ei kohandu.
• Nõudluse muutuse mõju: D ↓Y ↓ ↑.
• Järeldus: Y ↓ ↑. (pole andmetega kooskõlas.)

4 Kogutoodangu ja inflatsiooni seos

Kogutoodangu ja inflatsiooni seos (5.4) 1  Eeldused( Vt Keynesi mudelit):

• Palk sõltub eelmise perioodi hinnatasemest: W_t = AP_t-1, A > 0 (5.31).
• Y _t = F(L_t), F′ > 0,F′′ < 0 (5.32).
• F′(L_t) = .
• Olgu perioodil t = 0 tasakaal AS₀ = AD₀.
• (Joonis)

Kogutoodangu ja inflatsiooni seos (5.4) 2  Valitsuse tegevuse mõju:

• Perioodil 1 (monetaar- või fiskaalpoliitika): G ↑ ja AD liigub
• P₁ ↑AP₁ = W₂ ↑ = P₂ ↑AS vasakule.
• (Joonis)
• Edasistel perioodidel võib sama korduda.
• Seega on võimalik, et valitsus tahab suurendada kogutoodangut, aga Y jääb paigale ja hinnad suurenevad.
• Y kasvuga kaasneb tööpuuduse langus, st tööpuuduse vähendamine ⇒ hindade tõus (inflatsioon).
• Phillips (1958): Suurbritannia andmete põhjal tugev negatiivne seos tööpuuduse ja inflatsiooni vahel – Phillipsi kõver.

Kriitika Phillipsi kõverale 

• 60-70ndad: loomuliku tööpuuduse määra hüpotees, Friedman (1968), Phelps (1968) (monetaristid):

  Nominaalsed suurused (rahapakkumine, inflatsioon) ei tohiks pikaajaliselt mõjutada reaalseid suurusi.

• Vastuväide Phillipsi kõverale: kui valitsus rakendab pikaajaliselt majanduspoliitikat tootmise suurendamiseks, siis eelduste kohaselt reaalpalk väheneb. Aga siis muudaksid agendid oma palgakokkuleppeid.
• Loomuliku tööpuuduse määr — eksisteerib mingi tööpuuduse määr, mida valitsus ei saa pikaajaliselt rahapoliitika abil mõjutada.
• Tihti üritatakse andmetest leida tööpuuduse määra ja inflatsiooni vahelist seost: sageli seos puudub.

Phillipsi kõvera edasiarendused 

• Ootustega-kohanev Phillipsi kõver (expectations-augemented Phillips curve):

  lisatakse hinnaootused Phillipsi kõverasse, mis annab tulemuseks, et pikaajaliselt tööpuuduse ja inflatsiooni vahel seost ei ole ja iga katse tööpuudust allapoole loomuliku tööpuuduse määra viia suurendavad inflatsiooni.

  (70ndad kinnitavad kriitikat: inflatsioon ja tööpuudus suurenesid ühel ajal.)

• NAIRU (Non-Accelerating Inflation Rate of Unemployment): tööpuudus konstantse inflatsioonimäära juures

Kodus 

• 5.5 – 5.6: lugeda, kel huvi empiiriliste rakenduste vastu.